image-177

Katariina tuba mahutab kuni 25 inimest

Katariina tuba asub Püssirohukeldri parempoolses külgkeldris ning sobib ideaalselt privaatsemateks sündmusteks või koosviibimisteks. Katariina II auks nimetatud Katariina tuba mahutab 25 inimest. Tule sumise vaikselt Katariina toas ja kui meel kisub juba tantsima, kiika suurde saali. Vali endale sobiv kuupäev ja vaata ka meie programmi ning tule veeda eriline õhtupoolik Püssirohukeldris.

Kes oli Katariina II

(02.95.1729 Stettin – 17.11.1796 Tsarkoje Selo)

Sünninimega Sophie Friedrerike Auguste, oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna 1762-1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema.

Kuulus valitsejanna on ka Tartu linna ajalukku jätnud tähelepanuväärse jälje- Katariina II valitsusajal pandi suuri lootusi ülikooli taastamisele. Muidu despootlik sakslanna tahtis end välismaal eksponeerida valgustatud valitsejannana. Ka riigi huvid nõudsid haridustaseme tõstmist ja uute koolide rajamist.

1755. aastal avati Moskva ülikool, mida paljud ajaloolased esimeseks Vene ülikooliks. Tartu Ülikooli avamist keisrinna küll ei näinud, kuid aitas selle sündmuse teostumisele teed tasandada.

Keisrinna Katariina külaskäik Eesti- ja Liivimaale toimus 20. juunist – 23. juulini 1764. aastal. Ööl vastu 18. juulit jõuti Tartu külje alla Ropka mõisa, mis kuulus khahv Karl Sieversile. Poolteist päeva Tartus viibimist oli sunnitud peatus, sest raskete teeolude tõttu oli osa reisiseltskonnast maha jäänud.

Tartus huvitus keisrinna Toomemäel tehtavatest kindlustustöödest. Linnas sõitis kõrge reisiseltskond von Bockidele kuuluvasse Saare mõisa, kuhu jäädi ööbima. M.J. Eiseni kirjelduse järgi oli “aed tuledega valgustatud ning kõrge wõera nimi säras tulede vahelt igale ühele silma.”

3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärandusomandiks. Ta kehtestas mõisnikele pearahamaksu, mis nõudis hingeloenduste korraldamist Eestis- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel.

Katariina II valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Linna üks kaunimaid ehitisi avati liikluseks 16. septembril 1784. aastal. Sama aasta 10. novembril kirjutas Liivimaa kindralkuberner Georg von Browne Katariina II-le, et tema antud ülesanne on täidetud – Tartu kivisild on valmis ning liiklemiseks avatud.

Tartu rae ja linnakodanike tänu märgina oli silla raekojapoolsele kõrgele seinale paigutatud kaks kivist tahvlit, millele oli lasina ja saksa keeles raiutud  järgmine tekst: “Jõgi, ohjelda siin oma voolu Katariina II käsul, kelle heldusest see sild on ehitatud ja kes on Liivimaa kaunistanud esimese kivisillaga aastal 1783.”

Rahvasuus on praegune Tartu Linnamuuseumi maja (Narva mnt. 23) tuntud Katariina majana. Kuulduste kohaselt oodatud keisrinnat Tartusse ka 18. sajandi lõpul ning eeldati, et ta resideerub linna kõige nooblimas ehitises. Paraku aga keisrinna enam siia ei jõudnud.

Üsna pikk ja värvikas ajalugu, kas pole?

Tule enda seltskonnaga meie juurde ja rändame pisut ajas.

Küsi pakkumist